Perearsti Tugiteenused OÜ juht Heidi Ait kinnitab, et tänu Eelvisiidi lahendusele on oluliselt suurenenud perearstikeskuste võimekus patsiente teenindada.
Tervishoiu e-teenused on mitmesugused ravimeeskonda kokku toovad lahendused, mis toetavad tervishoiutöötajat tema igapäevatöös patsientidega. Praegu arendatakse Eestis mitut uut lahendust, mis ühtlustavad ühel või teisel moel tervishoiutöötajate tööprotsesse ja -korraldust, pakkudes seeläbi patsiendile arstiabi senisest kiiremini.
Eelvisiit aitab tervisemuresid rutem lahendada
Viimastel aastatel tehtud töö hakkab kandma esimesi vilju ja praeguseks on kaugteenuste kohta kogutud piisavalt andmeid, mille põhjal teha edasisi otsuseid ja arendusi. Üks neist on kaugteenus nimega Eelvisiit, mis viib inimese tervisemure õigel hetkel õige lahendajani.
Perearstikeskustes on juba pikalt olnud suur probleem see, et vastuvõttudele satub palju patsiente, kelle muret võiks lahendada pereõde või koguni patsient ise. Perearstikeskused on tihti ülekoormatud, seal tekivad järjekorrad ja patsiendid ei tea täpselt, millal nad pääsevad arsti vastuvõtule. Eelvisiit on üks esimesi, praeguseks üle aasta kasutuses olnud kaugteenus, mis aitab seda probleemi leevendada. Eelvisiit täiendab perearstikeskuste tööprotsessi, muutes vastuvõtud struktureeritumaks ja pakkudes patsiendile mugavat võimalust oma tervisemure edastamiseks perearstikeskusele ööpäev läbi.
Alates selle aasta jaanuarist on Eelvisiidi edasise käekäigu eest hoolitsemine Perearsti Tugiteenuste OÜ ülesanne. Eesmärk on võimestada esmatasandit ja aidata perearstidel muutuvas keskkonnas edukalt toime tulla. „Paslik oleks meenutada paari aasta tagust olukorda, kui pereõed tegid vastuvõtte, samal ajal helises pidevalt telefon ja tagatipuks tuli veel keegi mõne erakorralise murega otse kabinetti. Praegu näeme, et keegi ei taha enam vana süsteemi peale tagasi minna,“ rääkis Eelvisiidi teenuseid koondava Perearsti Tugiteenused OÜ juht Heidi Ait, kelle sõnul on lahendus praeguseks kasutusel kümnes perearstikeskuses, mis koondavad üle kahekümne nimistu. Paralleelselt koolitatakse välja uusi keskuseid, mida järk-järgult Eelvisiidiga liidetakse. 2023. aastal plaanitakse teenust tutvustada uutele huvilistele ja aidata neid selle kasutuselevõtmisel. Seda toetab ka asjaolu, et alates selle aasta 1. juulist muutub Tervisekassa esmatasandi rahastusmudel – perearstikeskused hakkavad digilahenduste kasutamise eest toetust saama.
Eelvisiit algab sellega, kui patsient kirjeldab oma terviseprobleemi kas perearstikeskuse veebilehel või telefoni teel. Viimasel juhul sisestab perearstikeskuse assistent patsiendilt kuuldud info Eelvisiidi süsteemi. Seejärel saab patsient tervisepileti vastavalt abivajaduse pakilisusele. Tervisepilet liigub terviseanalüütiku või pereõe töölauale, kus vastavalt pileti prioriteetsusele ja sisule suunatakse see edasi sobivale lahendajale – perearstile või -õele. Eelvisiidi abil saab patsient ka kohe tagasisidet ja infot, mis aja jooksul temaga ühendust võetakse. Nii telefoni kui ka veebi kaudu edastatud pöördumistele saab patsient esimese tagasisidena teate, mis aja jooksul temaga ühendust võetakse.
Inimene peab tervisepiletit genereerides suhteliselt täpselt kirjeldama, mis teda vaevab ja millised on sümptomid. See annab meedikule, kes inimese probleemile lahendust leidma hakkab, kvaliteetse ja standardiseeritud info, mille alusel teha raviotsuseid. „Suuremates perearstikeskustes töötavad valvearstid ja -õed, kes lahendavad kõik erakorralised pöördumised samal päeval. See võimaldab arstidel töötada rahulikus ja planeeritud tempos, sest vastuvõttude graafik on planeeritud mitu nädalat ette,“ selgitas Heidi Ait.
Iga uut lahendust peab aga patsientidele selgitama ja sellega nähakse Aida sõnul ka palju vaeva. Siiski kinnitab ta, et tänu Eelvisiidile saab enamik probleeme lahenduse kahe kuni kolme tunni jooksul ja lisaks ei jää ükski pöördumine unarusse seetõttu, et inimene ei saanud perearsti telefoni teel kätte ning väsis ootamast. „Me fikseerime süsteemis kõik pöördumised ja tegeleme nendega vastavalt prioriteetsusele. Statistika põhjal saame kinnitada, et teenust kasutavate perearstikeskuste patsientide teenindamise võimekus on oluliselt suurenenud,“ lisas Ait. Selle aasta jaanuari seisuga on Eelvisiidi kaudu arsti poole pöördutud üle 40 000 korra – inimene on kirjeldanud oma probleemi, saanud tervisepileti ja temaga on ühendust võetud keskmiselt kahe kuni kolme tunni jooksul. „See tähendab näiteks, et inimene on broneerinud aja ja ta on saanud esmast nõustamist või on pikendatud tema retsepti,“ tõi Ait näiteid.
Perearstidelt ja -õdedelt saadud tagasiside on üldjoontes positiivne, sest patsiendid on rahulikumad, kuna on saanud enne visiiti rahulikult oma mure läbi mõelda ja ära kurta. Suurimad võidud puudutavad aga töötajate endi rahulolu, sest nende töökorraldus on oluliselt paranenud. „Päevad on planeeritud, tervisemuredele ja vastuvõttudele lähenetakse süsteemselt ning tööjaotus on paindlik. Seetõttu on vastuvõtud kvaliteetsemad, sest inimene on juba oma probleemi kirjeldanud ning arst saab alustada abistamisega kohe, kui patsient on jõudnud tema kabinetti või saanud ühendust telefoni teel,“ rääkis Heidi Ait.
Inimesed, kes on harjunud arvutit kasutama, on Aida sõnul väga rahul, et saavad kasutada Eelvisiiti ehk iseteenindust. Teisalt on palju neidki, kellele pole seda tüüpi lahendused meeltmööda, sest nad on harjunud helistama otse arstile või pole neil võimalust iseteeninduse kasutamiseks. „Lisaks uutele lahendustele nagu Eelvisiit, muutus perearstikeskustele 2022. aastal kohustuslikuks kõnekeskusega liitumine, mis on osade patsientide jaoks suur muudatus. Seetõttu tajume, et kaugteenuste puhul on teavitustöö üliolulisel kohal.“
Suurim Eelvisiidi kasutamise takistus ongi seni olnud patsientide teavitamine ja siinkohal panustavad Eelvisiidi eestvedajad koostööle Tervisekassaga. „Paljud patsiendid eeldavad, et oma perearstile peab saama helistada ja arst peab temaga tegelema samal päeval. Reaalsuses peaks aga vastuvõttudele registreerimine käima kas iseteeninduses või digiregistratuuris, mis vabastab rohkem õdede ja arstide tööaega. Kuna perearstikeskustes on suur tööjõupuudus, peame oma ressurssi kasutama võimalikult targalt ja eelkirjeldatud lähenemine seda ka võimaldab,“ lisas Heidi Ait.